neljapäev, 31. oktoober 2013

Poisid kirjutasid teemal...

KUI MA OLEKSIN POSTKAST...

  • siis ma sööksin ajalehti ja muud jama, aga mulle maitsevad ajalehed kõige, kõige rohkem. (Kaur)
  • Siis ma tahaksin olla sõbra postkast. (Georg Pärtel)
  • siis ma ootaksin väga postiljoni, sest saaksin vahetevahel ajakirju lugeda .(Villem)
  • siis ma ootan kirju, sest mul on igav ja siis ootan, et kiri minu seest välja võetaks. (Juljus)
  • siis ma ootaks, et tuleks keegi ja paneks minu sisse kirja, sest mul on niiiii igav, ma olen niii üksinda. Ma olen üks tähtsusetu valge postkast. Ma pole ei inimene ega loom. (Jaan)
  • siis oleks väga hea olla .(Benjamin)
  • siis ma oleksin punane postkast ja ootaks kirju. (Henri Johannes)
  • siis ootaksin palju kirju. Ma ei jaksaks oodata, sest postiljon ei käi tihti. Mulle ei meeldiks olla postkast! (Mart)
  • siis ma tahan, et minu sisse kirju tuleks ja ka postkaarte. Ma olen seitsmeaastane postkast ja ma olen rohelist värvi. (Luukas)
  • Siis ma elaksin Aafrikas ja mu sisse pandi täna palju kirju. (Tristan)
  • siis mu sees oleks palju posti. Ma oleks sinist värvi ja ripuks aia küljes. (Märten)
  • siis ma ootaks postiljoni. Ta paneb mulle kirjad sisse. Ma olen sinist värvi. Ma magan. Ja ma vaatan, küll kassid on armsad! (Oskar)
  • siis tuleb postimees ja paneb minu sisse ajalehe, siis tuleb proua ja võtab minu seest ajalehe. (Valter)
  • siis minust kõnnitakse mööda. Keegi ei pane mu sisse kirju. Äkki üks väike poiss tuleb ja tal on kiri käes. Ta kõndiski minust mööda, aga siis ta nägi mind ja jooksis mu juurde. Ta pani kirja posti! (Ruuben)
  • siis ma tahan, et minu sisse pannakse väga palju postkaarte. (Johannes)
  • siis ma teaks, et Jaanile saadeti kiri. (Mikk)
  • siis ma mõtleks, et miks keegi kirju ei too. Tuligi kiri! Tore! (Georg Jakob)

reede, 18. oktoober 2013

Ilusat sügisvaheaega!



TEADE!

Kohe, kui saabute vaheajalt, ootab meid koolis teater!
Piia Ausmani raamatu "Tähtsad asjad" järgi.
 Seniks aga nautige vaheaega, tehke sporti, aga puhake ikka ka!
Külastage vanaemasid, vanaisasid või sõpru! Hullake lehehunnikutes, enne kui külm need kangeks külmutab!
Mina alustan oma vaheaega kindlasti riisumisega, lehtede riisumisega! Et siilil oleks, kuhu pesa teha:)



Sügisannid

Villemi toodud suvikõrvits- kaunikene. Oli paar päeva kõigile vaadata!
Nüüd rändab Villemi loal supiks. Aitüma, Villem!




Suvikõrvitsa-                                                       
supp

 

1 suur suvikõrvits
2 šalottsibulat
2 tera musta pipart
1 karp lahjat sulatatud juustu
2 sl oliiviõli
kõrvitsaseemneid
Allikas: 100 rooga Autor: Vesta Reest
See suurepärane Prantsusmaalt pärit supp on nii maitsev, et sobib serveerida aastaringselt.
Kogus: 4 portsjonit
Haki sibulad väikesteks tükkideks. Kuumuta potis oliiviõli ja passeeri sibul koos piprateradega.
Lõika suvikõrvitsad tükkideks, lisa supipõhjale ja hauta 2–3 minutit. Lisa liiter-poolteist vett ja keeda, kuni suvikõrvits on küps. Kes soovib tugevamat maitset, võib lisada köögiviljapuljongit. Püreeri supp sauseguriga ja aseta tasasele tulele. Lisa pidevalt segades sulatatud juust. Sega, kuni supp on ühtlase sametise tekstuuriga. Vajadusel lisa maitse järgi soola ja pipart. Serveerimisel puista peale kõrvitsaseemneid.
Seda suppi saab vastavalt maitsele ja käepärast olevatele ainetele alati varieerida. Sügiseti panen ma vähem suvikõrvitsat, kuid rohkem porgandit, juursellerit, paprikat ja kartulit, nii et sellest saab kirju aedviljapüree.
Samal põhimõttel saab suppi teha ka külmutatud rohelistest hernestest, kuid siis on oluline hõõruda herned pärast püreerimist ka läbi sõela, et supi sisse ei jääks ebameeldivaid kesti. 
Kõik kokkama!
 







                                                                                                                















 

kolmapäev, 16. oktoober 2013

Politseitund

Erinevad viljad!

Täna toimus meil loodusõpetuse tunni raames erinevate viljade maitsmise tund. Oli vilju, mida mõned lapsed polnud kunagi maitsenud. Näiteks dattel, tähtvili ehk karamboola, kibuvits, kookospähkel. Üks laps polnud söönud ananassi. Mida me siis maitsesime? Järjestan nii, nagu poisid valisid. Klass valis parimaks PLOOMI-20 häält, teisel kohal oli VIRSIK- 18 häält, edasi jagasid kolmandat kohta mitmed viljad, ANANASS, GRANAATÕUN ja BANAAN-17 häält. PIRN-15 häält.  Siis tulid: HURMAA; MANGO JA GREIP- 14 häält, APELSIN; KIIVI; KIBUVITS JA MANDARIIN- 14, MELON JA VIINAMARJAD 12, APRIKOOS- 11, KOOKOS-7, ja DATTEL JA TÄHTVILI-5.

Mis me järeldame sest? Et aukohal on ploom, ehkki seekord nii Hispaaniast kui ka Poolast, sest nii just karbi peal toredasti seisis: Hispaania kollane ja Poola punane:) Virsik on ka lastele ilmselt alati maitsenud, sest vili on  hea ja magus ning meeldiva lõhnaga. Head viljad kõik. Suured tänud lastele, emadele-isadele, kes võtsid vaevaks poodi minna ja vajalikud viljad muretseda. Pildid lisan ka millalgi! Oma eelmises klassis korraldasin ka sellise päeva. Tüdrukute lemmikuks osutus mango. Lisan siia lingi, kust saate vaadata  e-raamatust tüdrukute lemmikvilju ja lugeda infot viljade kohta.Eksootilised viljad
Lisasin lingi piltidega:
Tervisepäev


reede, 11. oktoober 2013

neljapäev, 10. oktoober 2013

Poiste muljed esimesest koolipäevast. Kirja pandud ja joonistatud teisel koolinädalal. Väga tublid poisid!

Meie noored disainerid

Andsin poiste disainitud särgid hinnata vanematele lastele, kes valisid välja  lemmikud.
Kauri särk oli 12 lapse lemmiksärk
8 last kannaks Georg Pärtli särki
Mardi särki kannaks 7 last

Aga suur tänu kõikidele poistele, kes joonistasid. Siin on kõik särgid:

















kolmapäev, 9. oktoober 2013

Meie poiste luule Tähekeses

Lugedes Tähekest avastasin, et Juljuse ja Kauri luuletused olid seal. Nad olid Aiakeses need kirjutanud ja õpetaja saatis Tähekesse. Seal on ka tüdrukute luulet.



HIIGLASE RÜNDAJA

Ma näen, kuidas lendab üks kiil
ja hiiglane on pikk kui miil
ja teda ründab siil.

Kaur Laidma




HEA JA TEA

Mängisid kord hea ja tea.
Mängul nimeks pandi hea.
Kumb neist nime pani hea,
seda mina küll ei tea.

Juljus Putrinš

neljapäev, 3. oktoober 2013

Euroopa kosmosenäitus Space Expo

Kuna näitus oli ette valmistatud selline, et oli väga palju klasse koos ja suur osa infot läks kaduma, siis jagan täpsemat infot siin. Näitus oli mitme asja kohta. 1. Kosmosepoliitika ja kosmoseuuringud. Tutvustati, kuidas kosmoseuuringud laiendavad meie teadmiste piire ja sünnitavad uusi viise toetamaks elu Maal kosmose saladuste paljastamise kaudu. 2. Kosmos põllumehele. Sai uurida, kuidas satelliitnavigatsioon aitab põllumeestel efektiivsemalt töötada ja kaitsta keskkonda. 3. Lenduri abiline kosmoses Kuidas satelliitnavigatsioon muudab lennureisid ohutumaks. Praegusajal toimub Euroopa kohal rohkem kui 10 miljonit lendu aastas ja aastaks 2030 kasvab see näitaja 20,4 miljonini. Seda näidati maakerakujulisel suurel gloobusel ja seal oli täpsemalt tähistatud lendude trajektoor ja lendamise tihedus. Paar last arvasid, et sajab kõvasti vihma:) 4. Kosmose teed. Meie teede ohutumaks muutmine kosmosetehnika abil. 5. Kosmos ja kaardid. Meie linnade, parkide ja metsaressursside tõhusam majandamine. 6. Copernicus. Annab teavet, kuidas planeeti paremini mõista ja oma elukeskkonda säästvalt hoida. 7. Kliima. Inimtegevus muudab meie keskkonna tasakaalu ja sai uurida, kuidas mõista kliimamuutuste mõju ja kuidas valmistada kohanemisstrateegiaid. Suurel maamudelil näidati põlengupiirkondi kalendrikuude lõikes. Oli kohutav vaadata, kui palju tegelikult toimub tulekahjusid. 8. Inimeste ja planeedi Maa tervis. Õhk, meri, maa- kogu meie keskkond, kuidas hoida puhtana kõike, mis meie ümber. GALILEO koosneb 30 satelliidist, mis tiirlevad ümber Maa 23 000 kilomeetri kõrgusel. EGNOS- koosneb kolmest satelliidist ja maapealsete jaamade võrgustikust. COPERNICUS-on Euroopa algatus loomaks iseseisvat Maaseire võimekust, mis parandab Euroopa kodanike heaolu ja turvalisust. http://olev.mhb.ee/eava/3/pildid/foto-1.jpg