reede, 29. jaanuar 2016
Tänased esitlused
Täna oli meil ettekandeid kaks. Alustas Arian ja meil toimus tund majandusest. Saime kaasa rääkida ja mõelda teemal, mis on pakkumine ja nõudlus: turumehhanism.
Näited elust enesest- mitme sendi või euro eest on poisid nõus ostma purgi colat.
Ja boonusena said kõik purgi coca colat veel pealekauba. Mis nii viga elada :)
Kui Min-Ho lumehelbeteemaga jätkas, naljatlesidki poisid, et nüüd saavad kõik sahmaka lund. Aga teema oli huvitav. MIn-Ho rääkis lumehelbeuurijast Wilson Bentleyśt ja lumehelbe kujust ja punasest ning kollasest lumest. Punasele lumele annab värvi rohevetikas, mis sisaldab astaksaniiti. See lumi lõhnab nagu arbuus ja maitseb hästi, aga on kõhtu lahtistava toimega.
Näited elust enesest- mitme sendi või euro eest on poisid nõus ostma purgi colat.
Ja boonusena said kõik purgi coca colat veel pealekauba. Mis nii viga elada :)
Kui Min-Ho lumehelbeteemaga jätkas, naljatlesidki poisid, et nüüd saavad kõik sahmaka lund. Aga teema oli huvitav. MIn-Ho rääkis lumehelbeuurijast Wilson Bentleyśt ja lumehelbe kujust ja punasest ning kollasest lumest. Punasele lumele annab värvi rohevetikas, mis sisaldab astaksaniiti. See lumi lõhnab nagu arbuus ja maitseb hästi, aga on kõhtu lahtistava toimega.
teisipäev, 26. jaanuar 2016
Kui hästi tunned oma klassikaaslast?
Ma oskan hästi joonistada ja tennist mängida...
Ma olen hea korvpallis, kehalises kasvatuses ja rahvastepallis...
Ma olen hea jalgpallis, joonistamises ja lumelauaga sõitmises...
Ma oskan programmeerida ja tennist mängida...
Ma löön tennisepalli väga kõvasti. Ma ujun kiiresti ja räägin prantsuse keelt...
Mul on väga hea inglise keel arvutimängudes ja ma saan kõikidest kauem arvutis olla...
Ma suudan väga kiiresti joosta...
Osakn väga hästi ja detailselt joonistada...
Ma osakn väga hästi uisutada, vene keelt ja kitarri...
Ma oskan väga hästi viiulit mängida...
Ma oskan väga hästi jalgpalli mängida...
Ma olen väga hea FIFA 16 mängus...
Ma olen väga hea korvpallis...
Ma oskan hästi joonistada ja mulle meeldib väga lugeda...
Ma mängin väga hästi jalgpalli, ujun, jooksen ja lahendan matemaatikat...
Ma mängin väga hästi tennist...
Ma oskan hästi "feilida"...
Ma oskan hästi üht mängu mängida... (täpsustaks muidugi, millist mängu)
Ma oskan väga hästi videomänge mängida ja jalgpallis trikke.
Ma olen hea korvpallis, kehalises kasvatuses ja rahvastepallis...
Ma olen hea jalgpallis, joonistamises ja lumelauaga sõitmises...
Ma oskan programmeerida ja tennist mängida...
Ma löön tennisepalli väga kõvasti. Ma ujun kiiresti ja räägin prantsuse keelt...
Mul on väga hea inglise keel arvutimängudes ja ma saan kõikidest kauem arvutis olla...
Ma suudan väga kiiresti joosta...
Osakn väga hästi ja detailselt joonistada...
Ma osakn väga hästi uisutada, vene keelt ja kitarri...
Ma oskan väga hästi viiulit mängida...
Ma oskan väga hästi jalgpalli mängida...
Ma olen väga hea FIFA 16 mängus...
Ma olen väga hea korvpallis...
Ma oskan hästi joonistada ja mulle meeldib väga lugeda...
Ma mängin väga hästi jalgpalli, ujun, jooksen ja lahendan matemaatikat...
Ma mängin väga hästi tennist...
Ma oskan hästi "feilida"...
Ma oskan hästi üht mängu mängida... (täpsustaks muidugi, millist mängu)
Ma oskan väga hästi videomänge mängida ja jalgpallis trikke.
Osaleme haikude konkursil
MIS ON HAIKU?
Haiku on Jaapanis sündinud traditsiooniline lühiluuletus, mida tänapäeval tuntakse ja armastatakse üle kogu maailma. JAL Sihtasutus loodab, et kui lapsed üle kogu maailma kirjutavad haikusid ühel ja samal teemal, siis avaneb väga erinevatest riikidest ja paikadest pärit eakaaslastel võimalus jagada oma tundeid ja kogemusi ning luua sidemeid.
Haiku on kolmerealine riimideta lühiluuletus, mille esimeses reas on viis, teises seitse ja kolmandas viis silpi. Klassikaline haiku sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied viitavad kevadele, jaanimardikad suvele, värvilised lehed sügisele ja külm kuu talvele). Haikut esimest korda kirjutades võib olla keeruline järgida 5-7-5 silbi reeglit ning kasutada aastaaegu kirjeldavaid sõnu. Seepärast ei olegi algajal haikuluuletajal oluline rangelt kinni pidada nendest reeglitest vaid pigem lihtsalt proovida kirjeldada hetke lühikese värsi vormis. Haikuluuletaja talletab hetke, kus aeg justkui peatub, kirjeldab mingit kogemust, tunnet või vaatlust ning jätab omapoolse hinnangu andmata. Iga rida sulandub kokku järgmisega juhatades sellega lugeja poeesia maailma, kus talle jäetakse ruumi reageerimiseks ja oma järelduste tegemiseks.
Haikude kirjutamine sai alguse 17. sajandi Jaapanis „mängu värsina“. Algselt oli haiku vaid lihtne sõnadega või mõtetega mängimine ja seda ei peetud täisväärtuslikuks kirjanduseks. Masaoka Shiki (1867-1902) väitis aga, et „haiku on kirjandus“ ning sellest ajast saadik on haikut hakatud pidama Jaapani kõige olulisemaks traditsioonilise kirjanduse vormiks. Matsuo Basho (1644-1694) on ajaloo kuulsaim haiku poeet.
Haiku on ühteaegu väga lihtne ja väga keerukas. Iga värsirida kätkeb endas maksimaalset jõudu ja tarkust. Haikudes kasutatakse lihtsaid sõnu, ent ühel sõnal võib olla palju varjundeid, millel võib olla ka sümboolne tähendus. Haiku on mõtisklev luuletus, kus hinnatakse loodust, värve, kontraste ja üllatusi. Haiku tunnetab looduserütme ja ka seda, et inimene eksisteerib loodusega kooskõlas.
Haiku on tavaliselt ühe hingetõmbe pikkune. Seega selleks, et kirjutada head haikut tuleb luuletajal kuulatada nii kõrvade, silmade kui südamega!
Tulemused
Konkursi tulemused avaldatakse JAL Sihtasutuse ja MoshiMoshi OÜ kodulehtedel 2016. a juunis
Peaauhinnaga pärjatud võitjate töid näidatakse JAL (Japan Airlines) rahvusvaheliste lendude meelelahutusprogrammides Boeing 787 lennukites
Haiku on Jaapanis sündinud traditsiooniline lühiluuletus, mida tänapäeval tuntakse ja armastatakse üle kogu maailma. JAL Sihtasutus loodab, et kui lapsed üle kogu maailma kirjutavad haikusid ühel ja samal teemal, siis avaneb väga erinevatest riikidest ja paikadest pärit eakaaslastel võimalus jagada oma tundeid ja kogemusi ning luua sidemeid.
Haiku on kolmerealine riimideta lühiluuletus, mille esimeses reas on viis, teises seitse ja kolmandas viis silpi. Klassikaline haiku sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied viitavad kevadele, jaanimardikad suvele, värvilised lehed sügisele ja külm kuu talvele). Haikut esimest korda kirjutades võib olla keeruline järgida 5-7-5 silbi reeglit ning kasutada aastaaegu kirjeldavaid sõnu. Seepärast ei olegi algajal haikuluuletajal oluline rangelt kinni pidada nendest reeglitest vaid pigem lihtsalt proovida kirjeldada hetke lühikese värsi vormis. Haikuluuletaja talletab hetke, kus aeg justkui peatub, kirjeldab mingit kogemust, tunnet või vaatlust ning jätab omapoolse hinnangu andmata. Iga rida sulandub kokku järgmisega juhatades sellega lugeja poeesia maailma, kus talle jäetakse ruumi reageerimiseks ja oma järelduste tegemiseks.
Haikude kirjutamine sai alguse 17. sajandi Jaapanis „mängu värsina“. Algselt oli haiku vaid lihtne sõnadega või mõtetega mängimine ja seda ei peetud täisväärtuslikuks kirjanduseks. Masaoka Shiki (1867-1902) väitis aga, et „haiku on kirjandus“ ning sellest ajast saadik on haikut hakatud pidama Jaapani kõige olulisemaks traditsioonilise kirjanduse vormiks. Matsuo Basho (1644-1694) on ajaloo kuulsaim haiku poeet.
Haiku on ühteaegu väga lihtne ja väga keerukas. Iga värsirida kätkeb endas maksimaalset jõudu ja tarkust. Haikudes kasutatakse lihtsaid sõnu, ent ühel sõnal võib olla palju varjundeid, millel võib olla ka sümboolne tähendus. Haiku on mõtisklev luuletus, kus hinnatakse loodust, värve, kontraste ja üllatusi. Haiku tunnetab looduserütme ja ka seda, et inimene eksisteerib loodusega kooskõlas.
Haiku on tavaliselt ühe hingetõmbe pikkune. Seega selleks, et kirjutada head haikut tuleb luuletajal kuulatada nii kõrvade, silmade kui südamega!
Tulemused
Konkursi tulemused avaldatakse JAL Sihtasutuse ja MoshiMoshi OÜ kodulehtedel 2016. a juunis
Peaauhinnaga pärjatud võitjate töid näidatakse JAL (Japan Airlines) rahvusvaheliste lendude meelelahutusprogrammides Boeing 787 lennukites
reede, 22. jaanuar 2016
Ühe näituse tutvustus, kuhu poisid varsti kunstitunnis lähevad
Näituse tutvustus.
Jumalate jälgedes. Jaapani kunstniku Torii Rei maalid
On suur rõõm ja au esitleda silmapaistva Jaapani kunstniku Torii Rei loomingut. Torii Rei on sündinud 1952. aastal. Aastal 1974 lõpetas ta Musashino kunstiülikooli ja on sestsaadik tegutsenud vabakutselise nihonga kunstniku ja kirjanikuna, kes on enam kui 30 aasta vältel põhjalikult uurinud Jaapani legende ja traditsioonilist kultuuri. Eriti paelub kunstnikku ajastu, mil Jaapanisse ei olnud veel jõudnud budism, Hiina kirjamärgid ega konfutsianism. Ta on inspiratsiooni leidnud nii Jōmoni perioodi keraamika (14 000 aastat e.m.a) väänlevatest kujunditest kui ka Heiani perioodi (794–1185) klassikalise Jaapani maalikunsti (yamato-e) maalidest. Jaapani klassikalisi maalitehnikaid meisterlikult kasutava kunstniku hõrgu esteetikaga tööd keskenduvad Jaapani iidse omakultuuri, mütoloogia ja aastatuhandeid kestnud traditsioonide kajastamisele. Torii tööd on jaapanliku elutunnetuse ja vaimsuse tänapäevased peegeldused. Oma loomingust rääkides on Torii Rei öelnud, et toetudes Jaapani varajasele kunstile ja jaapanlaste kultuuritraditsioonile, peab ta oluliseks otsida uusi loomingulisi võimalusi inimkesksuse ületamiseks ning inimese ja looduse ühtsuse väljendamiseks. Kunstnikku paeluv rikkalik mütoloogiline pärand ja eriti selle loodususundiline tagapõhi, milles väljendub sügav austus loodusjõudude vastu ning püüd leida kooskõla inimese ja kõiksuse vahel, annab põhjust otsida sarnasusi ka jaapanlaste ja eestlaste mõttemaailmas.
Näituse „Jumalate jälgedes” keskmes on maalid, mis on seotud Jaapani kõige olulisema shintō pühamu – Ise pühamu – enam kui tuhandeaastase traditsiooniga ehitada pühamu uuesti üles iga 20 aasta järel. Ise pühamu ehk Ise Jingū taasehitamise traditsioon sai alguse 7. sajandil. 2013. aastal lõppes Ise Jingū 62. taasehitamine. Tööd Ise pühamukomplekside Naikū ja Gekū taasehitamisel kestavad 8–10 aastat ning erinevatel etappidel on tööjõuna ja oskuslike meistritena protsessi kaasatud pea 100 000 inimest üle Jaapani. Lisaks usundiloolisele tähendusele väljendub selles traditsioonis sügav lugupidamine kultuuripärandisse ning soov hoida elus eelnevate põlvkondade meistrioskusi. See on suurepärane näide Jaapani kultuuripärandi säilitamise printsiibist, kus pole niivõrd oluline füüsilise originaali säilitamine ja konserveerimine, mille puhul tahes-tahtmata kaasuksid erinevate ajastute kihistused, vaid autentse vormi, idee, ehitusprintsiipide ja kõikvõimalike meistrioskuste ja tehnoloogiliste võtete ülimalt täpne edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele üle aastatuhandete. Pühamu taasehitamise kõiki etappe saadavad arvukad detailipeened rituaalid, mis sügavalt loodust austava shintō pühamukultuuri vaimse tähenduse põlvest põlve edasi kannavad ja säilitavad. Torii Rei on pühamu erinevaid rituaale kujutanud suure sisemise pühendumusega. Ise pühamu 2013. aastal lõppenud 62. taasehitamise auks telliti kunstnikult 30 maali, mida eksponeeritakse püsivalt Sengū muuseumis ja millest 14 tööd on meil suur au esitleda nüüd ka Eestis. Torii Rei äärmiselt kõrgelt austatud positsiooni shintō kunsti maailmas näitab seegi, et ta oli kaasatud Ise pühamu taasehitamise kõige olulisemas rituaalis – jumaluse ümberasustamise tseremoonia protsessioonis – koos keisri saadikute ja peapreestritega.
Torii Rei suuremõõtmelised teosed kaunistavad paljude teistegi Jaapani pühamute ja templite interjööre (Suwa Taisha Kamisha pühamu, Daienji tempel, Okuni pühamu, Mishima Taisha pühamu jt) ning avalike hoonete pidulikke saale. Tema tööd on eksponeeritud ka mitmetes shintō muuseumides.
Torii püüab oma töödes tabada seda sooja ja kõikehõlmavat osadustunnet, mis tekib, kui inimene ja loodus ning Maa ja universum moodustavad omavahel harmooniliselt toimiva terviku. Jaapanis on just pühamukultuur ja shintō sügavalt loodust austava ja elu jätkuvusele suunatud mõtteviisi edasikandjad. Ilu, mis peitub puhtuses ja meeleerksuses, õnnetundes, lihtsuses ja aupaklikkuses ning väljendub rituaalsetes palvetes, on spirituaalne lähtepunkt kogu Torii Rei loomingus.
Jumalate jälgedes. Jaapani kunstniku Torii Rei maalid
On suur rõõm ja au esitleda silmapaistva Jaapani kunstniku Torii Rei loomingut. Torii Rei on sündinud 1952. aastal. Aastal 1974 lõpetas ta Musashino kunstiülikooli ja on sestsaadik tegutsenud vabakutselise nihonga kunstniku ja kirjanikuna, kes on enam kui 30 aasta vältel põhjalikult uurinud Jaapani legende ja traditsioonilist kultuuri. Eriti paelub kunstnikku ajastu, mil Jaapanisse ei olnud veel jõudnud budism, Hiina kirjamärgid ega konfutsianism. Ta on inspiratsiooni leidnud nii Jōmoni perioodi keraamika (14 000 aastat e.m.a) väänlevatest kujunditest kui ka Heiani perioodi (794–1185) klassikalise Jaapani maalikunsti (yamato-e) maalidest. Jaapani klassikalisi maalitehnikaid meisterlikult kasutava kunstniku hõrgu esteetikaga tööd keskenduvad Jaapani iidse omakultuuri, mütoloogia ja aastatuhandeid kestnud traditsioonide kajastamisele. Torii tööd on jaapanliku elutunnetuse ja vaimsuse tänapäevased peegeldused. Oma loomingust rääkides on Torii Rei öelnud, et toetudes Jaapani varajasele kunstile ja jaapanlaste kultuuritraditsioonile, peab ta oluliseks otsida uusi loomingulisi võimalusi inimkesksuse ületamiseks ning inimese ja looduse ühtsuse väljendamiseks. Kunstnikku paeluv rikkalik mütoloogiline pärand ja eriti selle loodususundiline tagapõhi, milles väljendub sügav austus loodusjõudude vastu ning püüd leida kooskõla inimese ja kõiksuse vahel, annab põhjust otsida sarnasusi ka jaapanlaste ja eestlaste mõttemaailmas.
Näituse „Jumalate jälgedes” keskmes on maalid, mis on seotud Jaapani kõige olulisema shintō pühamu – Ise pühamu – enam kui tuhandeaastase traditsiooniga ehitada pühamu uuesti üles iga 20 aasta järel. Ise pühamu ehk Ise Jingū taasehitamise traditsioon sai alguse 7. sajandil. 2013. aastal lõppes Ise Jingū 62. taasehitamine. Tööd Ise pühamukomplekside Naikū ja Gekū taasehitamisel kestavad 8–10 aastat ning erinevatel etappidel on tööjõuna ja oskuslike meistritena protsessi kaasatud pea 100 000 inimest üle Jaapani. Lisaks usundiloolisele tähendusele väljendub selles traditsioonis sügav lugupidamine kultuuripärandisse ning soov hoida elus eelnevate põlvkondade meistrioskusi. See on suurepärane näide Jaapani kultuuripärandi säilitamise printsiibist, kus pole niivõrd oluline füüsilise originaali säilitamine ja konserveerimine, mille puhul tahes-tahtmata kaasuksid erinevate ajastute kihistused, vaid autentse vormi, idee, ehitusprintsiipide ja kõikvõimalike meistrioskuste ja tehnoloogiliste võtete ülimalt täpne edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele üle aastatuhandete. Pühamu taasehitamise kõiki etappe saadavad arvukad detailipeened rituaalid, mis sügavalt loodust austava shintō pühamukultuuri vaimse tähenduse põlvest põlve edasi kannavad ja säilitavad. Torii Rei on pühamu erinevaid rituaale kujutanud suure sisemise pühendumusega. Ise pühamu 2013. aastal lõppenud 62. taasehitamise auks telliti kunstnikult 30 maali, mida eksponeeritakse püsivalt Sengū muuseumis ja millest 14 tööd on meil suur au esitleda nüüd ka Eestis. Torii Rei äärmiselt kõrgelt austatud positsiooni shintō kunsti maailmas näitab seegi, et ta oli kaasatud Ise pühamu taasehitamise kõige olulisemas rituaalis – jumaluse ümberasustamise tseremoonia protsessioonis – koos keisri saadikute ja peapreestritega.
Torii Rei suuremõõtmelised teosed kaunistavad paljude teistegi Jaapani pühamute ja templite interjööre (Suwa Taisha Kamisha pühamu, Daienji tempel, Okuni pühamu, Mishima Taisha pühamu jt) ning avalike hoonete pidulikke saale. Tema tööd on eksponeeritud ka mitmetes shintō muuseumides.
Torii püüab oma töödes tabada seda sooja ja kõikehõlmavat osadustunnet, mis tekib, kui inimene ja loodus ning Maa ja universum moodustavad omavahel harmooniliselt toimiva terviku. Jaapanis on just pühamukultuur ja shintō sügavalt loodust austava ja elu jätkuvusele suunatud mõtteviisi edasikandjad. Ilu, mis peitub puhtuses ja meeleerksuses, õnnetundes, lihtsuses ja aupaklikkuses ning väljendub rituaalsetes palvetes, on spirituaalne lähtepunkt kogu Torii Rei loomingus.
Täna tegid oma esitlused meile: Valter, Pärtel ja Jaan Villem
Valteri teemaks oli "Näts" ja me kuulsime põhjalikku ülevaadet nätsust. Saime teada, miks on näts meile kasulik, miks kahjulik. Kaua tuleks nätsu närida, millest tehtud. Saime teada, et nätsu närimine parandab aju verevarustust.Uurisime, mis on Valteri enda lemmiknäts. (Diroli variandid). Arutasime, mida tähendab sõna patenteerima. Ja kõige lõpuks saime kõik nätsu närida.
Pärtel tegi meile ettekande tornaadodest. Saime teada, mis on tornaado. Kuidas tekib. Kas Eestis on olnud tornaadosid. Nägime videot tornaadodest ja vesipüksist.
Jaan Villem tutvustas meile erinevaid kalu. Tema enda lemmikkalaks oli mureen. Saime teada, et maailma kõige kiirem kala on kiirem kui gepard.
Väga tublid poisid olid.
Järgmisel nädalal järgmised teemad!
Pärtel tegi meile ettekande tornaadodest. Saime teada, mis on tornaado. Kuidas tekib. Kas Eestis on olnud tornaadosid. Nägime videot tornaadodest ja vesipüksist.
Jaan Villem tutvustas meile erinevaid kalu. Tema enda lemmikkalaks oli mureen. Saime teada, et maailma kõige kiirem kala on kiirem kui gepard.
Väga tublid poisid olid.
Järgmisel nädalal järgmised teemad!
kolmapäev, 20. jaanuar 2016
MEIE POISTE MUISTENDID
Kuidas tekkis London
Vanal ajal elasid toredad inimesed metsas, kuna neile meeldis üksi olla. Ühel päeval tuli metsa inimsööja koll. Metsast väljas elas suur ja tugev mees, keda koll kartis. Selle mehe nimi oli London. Inimesed läksid suure ja tugeva mehe maja juurde elama, et ennast kolli eest kaitsta. Koll tuli inimestele järele, sest tal oli suur nälg. Ta kohtas linna serval meest, kes tuli kellapoest. Kui koll kuulis kella tiksumist, jooksis ta metsa tagasi. Mees läks teiste juurde ja ütles, et koll kardab tiksumist. Suur mees aitas neil ehitada suurt kella, mille tiksumist oli kuulda kõikjale. Inimesed panid selle kella nimeks Big Ben. Selle kella ümber rajati linn, mille nimeks pandi suure mehe järgi London.
Mart
Kuidas tekkis teletorn
Vanasti ei olnud Tallinnas teletorni. Vanapagan käis linnas ringi ja tahtis televiisorit vaadata. Vaatas, et Pirital on ufod maandunud. Nende laev sobib teletorniks. Ostis siis Vanapagan tulnukatelt laeva, mis saigi teletorniks.
Rafael
Kuidas jänes pikad kõrvad sai
Oli kunagi aeg, kui jänestel polnud kõrvu. Sel ajal peeti jänest ikkagi koduloomaks. Ükskord toimus jäneselaat. Seal ei müüdud jäneseid, vaid jänese mänguasju, toitu ja muud jänesele vajalikku kraami. Jänes võis laadal kaduma minna, niisiis pandi jänesed kinni ühte aedikusse. Üks pere pani oma küülikule pikad võltskõrvad, et nende jänes kaduma ei läheks, aga kes see teadis, et jänes endale paarilise leiab ja paaritub emasega. Kui pere tagasi tuli, oli aedikus kaks pikkade kõrvadega jänest- emane ja isane. Kui ka teine pere oli tagasi, nägid nad sedasama. Need kaks peret hakkasid jäneste pärast koos elama ja nende kahe jänese lapsed olid samuti pikkade kõrvadega.
Jaan Villem
Kuidas tekkisid kirikud
Mingil suvalisel päeval istus üks vanamees pingil, kes tahtis midagi... midagi, mis oleks äge. Mingi maja, kus on rist peal. Ta palus, et talle antaks rauda, aga mitte keegi ei andnud. Talle meenus üks miljonär ja ta läks tema juurde ning küsis, kas miljonäril on rauda. Miljonäril oli rauda, aga ta andis vanamehele hoopis savi. Vanamees ehitas savist maja, millel on rist peal. Ta mõtles sellel nime ja see oli ristimaja. Talle väga meeldis see maja ja see nimi. Mõne aja möödudes mõtles ta minna ehitajate juurde ja ta läks. Kohale jõudes nägi ta arhitekti ja ta küsis: "Kas te võiksite mulle selle... mis nüüd see oligi... kiriku ehitada!" Arhitektid olid nõus. Nad ütlesid:"Teeme ära!"
Nad hakkasidki ehitama. Neil läks 9,9999999999999999999999999 aastat. Aga aeg oli seda väärt. Nii need kirikud tekkisidki.
Arlet
Miks mandrid on erineva kujuga
Kord hakkas Jumal maailma looma. Alguses tegi ta maakerale ilusa sinise vee. Siis võttis ta mandrite tegemiseks erinevaid materjale nagu näiteks liiv, muld ja savi. Tal oli väga ilus mustand valmis. Ta pidi tegema kõik mandrid väga kindla kujuga. Kui Jumalal olid iga mandri kujud valmis, hakkas Jumal neid sinise vee sisse panema. Vanakuri tuli ja hakkas tahtlikult Jumalat segama. Ta ajas rumalat juttu, püüdis teda närvi ajada, tõukas ja rääkis, et Jumal ei suuda ega oska midagi teha. Jumal jäi ikka püüdlikuks ja rahulikuks ning tegi oma plaanitud tööd edasi. Kui Jumal sai kõik valmis, nägi vanakuri ilusat Jumala tööd ja lõi selle tahtlikult katki. Nii saidki kõik mandrid erineva kuju ja suuruse.
Mikk
Kuidas küla nime sai
Oli kord üks küla , millel ei olnud nime. Seal elasid hästi targad inimesed. Ja hiljem hakkas sinna uusi inimesi tulema. Need inimesed ei olnud nii targad ja inimesed, kes seal enne olid, hakkasid sissetulijaid matsideks kutsuma. Neid tuli väga väga palju juurde. Aasta pärast kasvas sinna võsa. Ja siis mõeldi, mis nimi sellel kohale panna. Lõpuks nimetati seda kohta Matsatuks.
Märten
Kuidas tekkisid maod
Elasid kord metsajumal ja loomade jumal. Sel ajal elas maailmas palju lohesid. Lohed olid suured ning lendasid tihti ringi. Nende raskuse all murdusid puud ning heinakõrred. See ei meeldinud metsajumalale ja ta käskis kõik lohed hävitada. Loomade jumal rääkis sellest lohedele, sest ta tahtis neid päästa. Enda päästmiseks otsustasid lohed oma kestad maha jätta. Nad loobusid ka tiibadest ja jalgadest. Peale seda siuglesid sajad muutunud lohed mere poole, kuid üks sattus metsajumala jalgade ette. Hirmust tõmbas lohe ennast kerra. Metsajumal sai aru, et väikesed lohed ei ole puudele ohtlikud ja halastas lohedele. Loomade jumal andis neile uue nime ja neid hakati kutsuma madudeks. Nii need maod maailma saidki.
Sander
Džomolungma
Kaugel Himaalajas 1928.a elasid kaks poissi. Ühe poisi nimi oli Edmund ja teise nimi oli Tenžing. Kuna nad olid parimad sõbrad, tegid nad kõike koos. Kui talv tuli, rippusid igal pool jääpurikad. Edmund võttis ühe ja tegi tükkideks. Edmund küsis, et mis juhtub, kui ta selle maa alla matab? Tenžing ei teadnud. Kui nad seda proovisid, siis arvasid nad, et sellest tuleb jääpuu. Paar kuud hiljem hakkas kasvama jäämägi. Kui nad jäämäge vaatasid, arvasid nad, et see on ikka puu. Kui see kasvas suuremaks, jõudsid and selguseni, et see on mägi. Nad arvasid, et nad võivad sellele nime panna. Kõigepealt mõtlesid poisid mäele aasiapärase nime. Nad panid Edmundi kaabusse mõned paberitükid ja tõmbasid loosi. Nad panid tähed suvalisse järjekorda. Sealt tuli Džomolungma. Nad olid sellega nõus. Poisid tahtsid la lihtsama nime mõelda. Kuna nad teadsid, et mägi on inglise keeles mountain, siis and võtsid sealt mõned tähed. Mäe teine nimi oli Mount Everest. Neil oli plaan ronida mäe tippu. 1953. aastal olid nad valmis ronima. Kui nad tippu jõudsid, tahtsid nad vaadata, kui kaugele on võimalik näha. Mount Everest on maailma kõige kõrgem mägi. Selle kõrgus on 8850 meetrit.
Georg Jakob
Kuidas kaelkirjak sai pika kaela
Ammu aega tagasi oli kaelkirjakutel lühike kael. Üks kaelkirjak tegi kehale sporti. Siis nägi, et ta kael oli nõrk. Ta hakkas kaelale sporti tegema. Aga ühel päeval hakkas ta kael venima. Venis ja venis. Järgmisel päeval oli ta kael hästi pikk. Ta kartis teiste juurde minna, sest ta arvas, et teised nad hakkavad naerma. Lõpuks võttis ta julguse kokku ja läks teiste juurde. Teised ei hakanud naerma, vaid imestasid. Nad kogunesid kõik tema ümber ja nad küsisid temalt, et kuidas ta sai pika kaela. Kaelkirjak näitas neile ja hakkas kaelale sporti tegema. Kõik olid nii imestunud, et kael venis ja venis, siis ta lõpetas. Teised hakkasid ka sporti tegema, kuid nad kõik lõpetasid, kuna ühe kaelkirjaku kael läks katki. Sellepärast ongi kaelkirjakutel pikad kaelad ja seepärast ei tee nad enam kaelale sporti.
Valter
Miks Šakon ulub kuu poole
Elas kord ühel kaugel maal Šakon. Talle väga meeldis mesi. Šakon käis iga öö mesilastelt mett varastamas. Mesilastel sai mõõt täis. Mesilased läksid loomade kuninga, lõvi, juurde, et saada abi. Lõvi ja mesilased mõtlesid välja kavaluse Šakoni meeisu ohjeldamiseks. Järgmisel ööl kohtas lõvi Šakonit mesipuu juures ja ütles talle saladuse- kõige paremat mett saab öösel kuu all seistes. Öösel lendasid mesilased meega kuu juurde ja tilgutasid Šakonile mett suhu. Sellest ajast peale käib Šakon kuu all ulumas ja mett nurumas.
Tristan
Pildid on võetud:
http://www.tmk.edu.ee/~slill/test/suurjänku.jpghttp://www.sotapota.ee/foto/variandid/images/kivid%20pedassaarel%202.jpghttps://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4b/Everest_kalapatthar_crop.jpg/275px-Everest_kalapatthar_crop.jpghttp://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/013/744/thumbnails/big/82f90823e374f82656dda4ef7aadc2dd47b9ea69/tallinna-teletorn.jpg
http://f.pmo.ee/f/2008/10/08/81244t81h1dad.jpg
http://www.newlondon-tours.com/public/London/london-galleries/free-tour/14_big_ben.jpg
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a1/Kihelkonna_Mihkli_kirik_2009.jpg
http://ukiland.be/assets/templates/uki/images/moon.png
http://www.sonastik.ee/teemasonastik/images/kaelkirjak.png
http://y.delfi.ee/norm/157913/12085165_SNIGBN.jpeg
http://www.bed24.eu/Images.aspx?mode=2&id=4922
Vanal ajal elasid toredad inimesed metsas, kuna neile meeldis üksi olla. Ühel päeval tuli metsa inimsööja koll. Metsast väljas elas suur ja tugev mees, keda koll kartis. Selle mehe nimi oli London. Inimesed läksid suure ja tugeva mehe maja juurde elama, et ennast kolli eest kaitsta. Koll tuli inimestele järele, sest tal oli suur nälg. Ta kohtas linna serval meest, kes tuli kellapoest. Kui koll kuulis kella tiksumist, jooksis ta metsa tagasi. Mees läks teiste juurde ja ütles, et koll kardab tiksumist. Suur mees aitas neil ehitada suurt kella, mille tiksumist oli kuulda kõikjale. Inimesed panid selle kella nimeks Big Ben. Selle kella ümber rajati linn, mille nimeks pandi suure mehe järgi London.
Mart
Kuidas tekkis teletorn
Vanasti ei olnud Tallinnas teletorni. Vanapagan käis linnas ringi ja tahtis televiisorit vaadata. Vaatas, et Pirital on ufod maandunud. Nende laev sobib teletorniks. Ostis siis Vanapagan tulnukatelt laeva, mis saigi teletorniks.
Rafael
Kuidas jänes pikad kõrvad sai
Oli kunagi aeg, kui jänestel polnud kõrvu. Sel ajal peeti jänest ikkagi koduloomaks. Ükskord toimus jäneselaat. Seal ei müüdud jäneseid, vaid jänese mänguasju, toitu ja muud jänesele vajalikku kraami. Jänes võis laadal kaduma minna, niisiis pandi jänesed kinni ühte aedikusse. Üks pere pani oma küülikule pikad võltskõrvad, et nende jänes kaduma ei läheks, aga kes see teadis, et jänes endale paarilise leiab ja paaritub emasega. Kui pere tagasi tuli, oli aedikus kaks pikkade kõrvadega jänest- emane ja isane. Kui ka teine pere oli tagasi, nägid nad sedasama. Need kaks peret hakkasid jäneste pärast koos elama ja nende kahe jänese lapsed olid samuti pikkade kõrvadega.
Jaan Villem
Kuidas tekkisid kirikud
Mingil suvalisel päeval istus üks vanamees pingil, kes tahtis midagi... midagi, mis oleks äge. Mingi maja, kus on rist peal. Ta palus, et talle antaks rauda, aga mitte keegi ei andnud. Talle meenus üks miljonär ja ta läks tema juurde ning küsis, kas miljonäril on rauda. Miljonäril oli rauda, aga ta andis vanamehele hoopis savi. Vanamees ehitas savist maja, millel on rist peal. Ta mõtles sellel nime ja see oli ristimaja. Talle väga meeldis see maja ja see nimi. Mõne aja möödudes mõtles ta minna ehitajate juurde ja ta läks. Kohale jõudes nägi ta arhitekti ja ta küsis: "Kas te võiksite mulle selle... mis nüüd see oligi... kiriku ehitada!" Arhitektid olid nõus. Nad ütlesid:"Teeme ära!"
Nad hakkasidki ehitama. Neil läks 9,9999999999999999999999999 aastat. Aga aeg oli seda väärt. Nii need kirikud tekkisidki.
Arlet
Kuidas Vormsi kividesse augud sai
Kunagi oli Vormsil palju õunausse. Aga polnud liiga palju õunapuid. Seepärast otsustas üks lihtsameelne õunauss minna õunu otsima rannast. Jõudis randa ning märkas üht kivi. See kivi nägi välja nagu õun. Õunaussil oli suur õuna isu ja ta hakkas näksima. Väga huvitav maitse ja krõmpsus hästi hamba all. Augu uuristamine võttis kaua aega ja õunaussi hambad kulusid ära. Nüüd pidi ta endale proteesid tellima. Tundes ennast rannas kivide vahel ülimalt rahulolevalt, hakkas ta seal edaspidigi käima ja veetis kogu oma aja kive uuristades. Kahjuks jäi ta üksildaseks, aga tema mälestuseks võib Vormsi randadest tänaseni aukudega kive leida.
Jaan
Miks mandrid on erineva kujuga
Kord hakkas Jumal maailma looma. Alguses tegi ta maakerale ilusa sinise vee. Siis võttis ta mandrite tegemiseks erinevaid materjale nagu näiteks liiv, muld ja savi. Tal oli väga ilus mustand valmis. Ta pidi tegema kõik mandrid väga kindla kujuga. Kui Jumalal olid iga mandri kujud valmis, hakkas Jumal neid sinise vee sisse panema. Vanakuri tuli ja hakkas tahtlikult Jumalat segama. Ta ajas rumalat juttu, püüdis teda närvi ajada, tõukas ja rääkis, et Jumal ei suuda ega oska midagi teha. Jumal jäi ikka püüdlikuks ja rahulikuks ning tegi oma plaanitud tööd edasi. Kui Jumal sai kõik valmis, nägi vanakuri ilusat Jumala tööd ja lõi selle tahtlikult katki. Nii saidki kõik mandrid erineva kuju ja suuruse.
Mikk
Kuidas küla nime sai
Oli kord üks küla , millel ei olnud nime. Seal elasid hästi targad inimesed. Ja hiljem hakkas sinna uusi inimesi tulema. Need inimesed ei olnud nii targad ja inimesed, kes seal enne olid, hakkasid sissetulijaid matsideks kutsuma. Neid tuli väga väga palju juurde. Aasta pärast kasvas sinna võsa. Ja siis mõeldi, mis nimi sellel kohale panna. Lõpuks nimetati seda kohta Matsatuks.
Märten
Kuidas tekkisid maod
Elasid kord metsajumal ja loomade jumal. Sel ajal elas maailmas palju lohesid. Lohed olid suured ning lendasid tihti ringi. Nende raskuse all murdusid puud ning heinakõrred. See ei meeldinud metsajumalale ja ta käskis kõik lohed hävitada. Loomade jumal rääkis sellest lohedele, sest ta tahtis neid päästa. Enda päästmiseks otsustasid lohed oma kestad maha jätta. Nad loobusid ka tiibadest ja jalgadest. Peale seda siuglesid sajad muutunud lohed mere poole, kuid üks sattus metsajumala jalgade ette. Hirmust tõmbas lohe ennast kerra. Metsajumal sai aru, et väikesed lohed ei ole puudele ohtlikud ja halastas lohedele. Loomade jumal andis neile uue nime ja neid hakati kutsuma madudeks. Nii need maod maailma saidki.
Sander
Džomolungma
Kaugel Himaalajas 1928.a elasid kaks poissi. Ühe poisi nimi oli Edmund ja teise nimi oli Tenžing. Kuna nad olid parimad sõbrad, tegid nad kõike koos. Kui talv tuli, rippusid igal pool jääpurikad. Edmund võttis ühe ja tegi tükkideks. Edmund küsis, et mis juhtub, kui ta selle maa alla matab? Tenžing ei teadnud. Kui nad seda proovisid, siis arvasid nad, et sellest tuleb jääpuu. Paar kuud hiljem hakkas kasvama jäämägi. Kui nad jäämäge vaatasid, arvasid nad, et see on ikka puu. Kui see kasvas suuremaks, jõudsid and selguseni, et see on mägi. Nad arvasid, et nad võivad sellele nime panna. Kõigepealt mõtlesid poisid mäele aasiapärase nime. Nad panid Edmundi kaabusse mõned paberitükid ja tõmbasid loosi. Nad panid tähed suvalisse järjekorda. Sealt tuli Džomolungma. Nad olid sellega nõus. Poisid tahtsid la lihtsama nime mõelda. Kuna nad teadsid, et mägi on inglise keeles mountain, siis and võtsid sealt mõned tähed. Mäe teine nimi oli Mount Everest. Neil oli plaan ronida mäe tippu. 1953. aastal olid nad valmis ronima. Kui nad tippu jõudsid, tahtsid nad vaadata, kui kaugele on võimalik näha. Mount Everest on maailma kõige kõrgem mägi. Selle kõrgus on 8850 meetrit.
Georg Jakob
Kuidas kaelkirjak sai pika kaela
Ammu aega tagasi oli kaelkirjakutel lühike kael. Üks kaelkirjak tegi kehale sporti. Siis nägi, et ta kael oli nõrk. Ta hakkas kaelale sporti tegema. Aga ühel päeval hakkas ta kael venima. Venis ja venis. Järgmisel päeval oli ta kael hästi pikk. Ta kartis teiste juurde minna, sest ta arvas, et teised nad hakkavad naerma. Lõpuks võttis ta julguse kokku ja läks teiste juurde. Teised ei hakanud naerma, vaid imestasid. Nad kogunesid kõik tema ümber ja nad küsisid temalt, et kuidas ta sai pika kaela. Kaelkirjak näitas neile ja hakkas kaelale sporti tegema. Kõik olid nii imestunud, et kael venis ja venis, siis ta lõpetas. Teised hakkasid ka sporti tegema, kuid nad kõik lõpetasid, kuna ühe kaelkirjaku kael läks katki. Sellepärast ongi kaelkirjakutel pikad kaelad ja seepärast ei tee nad enam kaelale sporti.
Valter
Miks Šakon ulub kuu poole
Elas kord ühel kaugel maal Šakon. Talle väga meeldis mesi. Šakon käis iga öö mesilastelt mett varastamas. Mesilastel sai mõõt täis. Mesilased läksid loomade kuninga, lõvi, juurde, et saada abi. Lõvi ja mesilased mõtlesid välja kavaluse Šakoni meeisu ohjeldamiseks. Järgmisel ööl kohtas lõvi Šakonit mesipuu juures ja ütles talle saladuse- kõige paremat mett saab öösel kuu all seistes. Öösel lendasid mesilased meega kuu juurde ja tilgutasid Šakonile mett suhu. Sellest ajast peale käib Šakon kuu all ulumas ja mett nurumas.
Tristan
Pildid on võetud:
http://www.tmk.edu.ee/~slill/test/suurjänku.jpghttp://www.sotapota.ee/foto/variandid/images/kivid%20pedassaarel%202.jpghttps://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4b/Everest_kalapatthar_crop.jpg/275px-Everest_kalapatthar_crop.jpghttp://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/013/744/thumbnails/big/82f90823e374f82656dda4ef7aadc2dd47b9ea69/tallinna-teletorn.jpg
http://f.pmo.ee/f/2008/10/08/81244t81h1dad.jpg
http://www.newlondon-tours.com/public/London/london-galleries/free-tour/14_big_ben.jpg
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a1/Kihelkonna_Mihkli_kirik_2009.jpg
http://ukiland.be/assets/templates/uki/images/moon.png
http://www.sonastik.ee/teemasonastik/images/kaelkirjak.png
http://y.delfi.ee/norm/157913/12085165_SNIGBN.jpeg
http://www.bed24.eu/Images.aspx?mode=2&id=4922
Meie poiste muistendid
Miks on pelikanil suur nokk?
Kunagi ammu kaugel kaugel maailmas elas üks suur pelikaniparv. Nad elasid ühes suures koopas. Iga päev käisid nad suures ookeanis kalu püüdmas. Ja vahest käisid nad ka rändamas. Seal parves elas üks pelikan nimega Rasmus. Tal oli seal parves väga mõnus. Tal oli päris palju sõpru.
Ühel ilusal päikeselisel päeval läksid pelikanid kalu püüdma. Rasmus hakkas vette laskuma ja püüdis kala kinni. Kuid ta ei näinud, kui suur see kala on. See oli suur! Kuid Rasmus ei hoolinud kui suur see on, sest tal oli nokk välja veninud.
Sellest ajast peale on pelikanidel suur nokk ja nad saavad püüda suuri kalu.
Villem
Kuidas Kiigevere nime sai
See lugu juhtus Jalametsa ja Adavere vahel. Oli ükskord uhke mõis. Seal elas mõisapreili. Ühele talupoisile ta väga meeldis. Talupoisi nimi oli Alo. Alo käis vahel mõisapreilit vaatamas. Ükskord ehitas Alo mõisapreilile kiige. Alo kutsus mõisapreili kiiguga kiikuma. Nad käisid iga päev kiikumas. Ühel päeval läks Alo kiigele liiga lähedale. Mõisapreili sõitis kiigega vastu Alo pead, Alo kukkus maha ning sai surma. Mõisapreili ehmus ja jooksis minema. Sinna jäid verine Alo ja verine kiik. Natukese aja pärast läks sealt mööda kohtade üleskirjutaja. Ta nägi Alot ja kiike. Ta ei teadnud, et selle poisi nimi oli Alo. Sellest ajast oligi selle koha nimi Kiigevere.
Georg Pärtel
Miks maakera on ümmargune
Elas kord Jumal, kellel oli väga igav. Siis ta lõi valguse, pimeduse ja tähed. Siis lõi ta maakera. Aga tal oli ikka igav. Ta lõi maakerale vee, maa, tule ja õhu, hapniku, puud, taimed, loomad, kalad, linnud ja maod. Jumal mõtles, et kui maa oleks ümmargune, siis põrkaks ta nagu pall. Mõeldud, tehtud. Ja sellest ajast saati hakkaski maakera põrkama nagu pall valguse ja pimeduse vahel. Ja sellepärast ongi maa ümmargune ja päev vaheldub ööga.
Kaur
Miks vihma sajab?
Kunagi pilveriigis elas pilvetaat Kõu, kellel ei olnud ühtegi sõpra. Kord läks ta pilveriigi kuninga jutule. Ta ütles, et ta tahaks omale sõpra leida, aga kuningas vastas: "Mine otsi endale sõber maa pealt". Kuid kuningas teadis väga hästi, et see on võimatu.
Siis proovis pilv kuniga jutust hoolimata maa peale minna. Ta võttis kogu oma jõu kokku ja läks maale nii lähedale, et kohtas puud, kelle nimi oli Kadakas. Pilv rääkis talle oma mure ära. Kadakas ütles, et ta võiks olla tema sõber ja elada uduna ma peal. Pilv ütles, et see oleks hirmus tore, aga tal pole kahjuks nii palju jõudu. Pilv mõtles selle peale ja oli nii kurb, et hakkas nutma. Aga seepeale tuli Kadakal hea mõte- ta võib olla igavesti pilvretaadi sõber. Kui pilvetaat nutab, siis sajab vihma ja Kadakas saab juua. Pilvetaat oli kurb ja nuttis, et ta ei saanud päriselt Kadaka juurde jääda, aga pilvetaadi pisaratest saab Kadakas juua ja nii nad on koos. Sellepärast vihma sajabki.
Luukas
Rahavaras ehk kuidas tekkisid pangad
Oli selline aeg, kus varastest ei teatudki, sest keegi ei varastanud. Aga siis oli üks mees, kes oli väga vaene. Ta mõtles, et võiks raha teiste käest ära võtta. Sellega oli üks probleem. Ta ei teadnud, mis selle nimi on, kui ta raha võtab. Ta mõtles ja mõtles ja mõtleski välja, et selle nimi on varastamine. Ja siis läks ta öösel rikka inimese juurde ja võttis sealt palju raha ning läks koju tagasi. Järgmisel päeval läks ta Vabaduse väljakule ja hüüdis kõvasti:"Ma varastasin! Ma varastasin!" Teised küsisid, mis see varastamine on? Mees vastas, et see on see, kui sa teistelt asju ära võtad. Sellest ajast peale on ustel lukud ja leiutati pank ja vangla. See mees pandi vangi ja sellest ajast on vargaid rohkem kui üks.
Juljus
Miks kuu nii kaugel on?
Ükskord ammusel ajal oli nii, et kuu oli tehtud juustust. Ta oli maale nii lähedal, et sinna sai redeliga ronida. Kõik inimesed käisid kuu pealt juustu toomas, kui neil isu peale tuli. See oli kõige parim juust ja väga maitsev. Aga ükskord tuli hiir ja ronis redelist üles ning maitses juustu. Juust oli nii maitsev! Ta kutsus kõik maailma hiired juustu sööma. Koos närisid nad kuu auguliseks. Kui Kalevipoeg tuli juustu tahtma, siis nägi ta, mis on juhtunud. Ta vihastas väga. Võttis kuu ja viskas selle kõrgele õhku. Kuu lendas nii kaugele, et sattus Maa orbiidile. Meteoriidid ja muud kosmose kivid kleepunud juustu külge ja nii tekkiski selline kuu, mida me näeme.
Henri Johannes
Kuidas Munamägi tekkis
Palju aega tagasi elas üks talupere, kellel oli nii palju raha, et ainult hani osta. Hani oli väga nõudlik toidu suhtes, aga ta munes väga palju mune. Ta kasvas niiiii suureks nagu üks hiiglane ja tammus kõikide majad sodiks. Lõpuks munes ta hiigelmuna. Et muna kaitsta, siis pani ta munale kaitseks ümber mulda, majajuppe, trosse, plaate, kõike, mida oli võimalik panna. Lõpuks oli kõik võimalik muna peal. Inimesed mõtlesid, et seda võiks nimetada Munamäeks, mida see ju oligi, sest nad ei teadnud, et muna oli seal all. Nad viskasid selle künka peale veel sada tonni mulda. Nüüd oli muna mägi kaetud hoopis mullaga. Nii tekkiski Munamägi.
Johannes
Kuidas jänesepoeg sai pikad kõrvad
Ühes väikeses urus elas jänesepoeg koos oma emaga. Jänesepoeg tahtis juba pikki kõrvu nagu tema emagi kannab pikki kõrvu. Jänesepoeg, kelle nimi oli Paul, küsis emalt, et miks temal ei ole pikki kõrvu. Ema vastas, et Paul on veel liiga väike, et pikki kõrvu kanda. Paul läks magama. Hommikul ärgates nägi ta, et temaga on midagi juhtunud. Ta katsus oma kõrvu. Aga nüüd tundis ta oma käpaga, et tal olid pikad kõrvad. Ta oli jäänud tukkuma võluvoodisse.
Min-Ho
Miks on kuldnokal kuldne nokk
Kunagi ammu elas ühes toredas kuningriigis võlur nimega Hans. Talle väga meeldis aidata inimesi. Nad olid tänulikud ja maksid talle hea eest kullaga. Võluril ei olnud valikut, kui võtta kuld vastu. Natukese aja pärast hakkas talle kuld nii meeldima, et ta ei lubanud kellelgi oma kulda näppida. Samas kuningriigis elasid mustnokad. Üks tavaline mustnokk otsustas, et varastab võlur Hansult ühe kullatüki ära. Ta läks võluri lossi, kus ta sai igalt poolt sisse ja leidis kulla. Ta toppis noka kullakasti sisse ja jäi nokaga kinni. Natukese aja pärast jõudis peremees koju. Võlur ei saanud algul aru, mis toimub, sest kõik oli nagu alati. Sisemine tunne ütles talle, et midagi on lahti. Ta otsustas majas teha ringi, et uurida, kas kõik tema kuld on alles. Jalutas ühest toast teise ja lõpuks ta märkas, et ühe kullakasti peal midagi liigub. Võlur Hans läks lähemale ja avastas, et üks mustnokk on nokkapidi kullakasti kinni jäänud. Ta otsustas, et laseb mustnoka lahti, aga karistuseks võlub talle kuldse noka. Sellest ajast alates kutsutakse mustnokki kuldnokkadeks.
Arian
Kunagi ammu kaugel kaugel maailmas elas üks suur pelikaniparv. Nad elasid ühes suures koopas. Iga päev käisid nad suures ookeanis kalu püüdmas. Ja vahest käisid nad ka rändamas. Seal parves elas üks pelikan nimega Rasmus. Tal oli seal parves väga mõnus. Tal oli päris palju sõpru.
Ühel ilusal päikeselisel päeval läksid pelikanid kalu püüdma. Rasmus hakkas vette laskuma ja püüdis kala kinni. Kuid ta ei näinud, kui suur see kala on. See oli suur! Kuid Rasmus ei hoolinud kui suur see on, sest tal oli nokk välja veninud.
Sellest ajast peale on pelikanidel suur nokk ja nad saavad püüda suuri kalu.
Villem
 |
Kuidas Kiigevere nime sai
See lugu juhtus Jalametsa ja Adavere vahel. Oli ükskord uhke mõis. Seal elas mõisapreili. Ühele talupoisile ta väga meeldis. Talupoisi nimi oli Alo. Alo käis vahel mõisapreilit vaatamas. Ükskord ehitas Alo mõisapreilile kiige. Alo kutsus mõisapreili kiiguga kiikuma. Nad käisid iga päev kiikumas. Ühel päeval läks Alo kiigele liiga lähedale. Mõisapreili sõitis kiigega vastu Alo pead, Alo kukkus maha ning sai surma. Mõisapreili ehmus ja jooksis minema. Sinna jäid verine Alo ja verine kiik. Natukese aja pärast läks sealt mööda kohtade üleskirjutaja. Ta nägi Alot ja kiike. Ta ei teadnud, et selle poisi nimi oli Alo. Sellest ajast oligi selle koha nimi Kiigevere.
Georg Pärtel
 |
Miks maakera on ümmargune
Elas kord Jumal, kellel oli väga igav. Siis ta lõi valguse, pimeduse ja tähed. Siis lõi ta maakera. Aga tal oli ikka igav. Ta lõi maakerale vee, maa, tule ja õhu, hapniku, puud, taimed, loomad, kalad, linnud ja maod. Jumal mõtles, et kui maa oleks ümmargune, siis põrkaks ta nagu pall. Mõeldud, tehtud. Ja sellest ajast saati hakkaski maakera põrkama nagu pall valguse ja pimeduse vahel. Ja sellepärast ongi maa ümmargune ja päev vaheldub ööga.
Kaur
Miks vihma sajab?
Kunagi pilveriigis elas pilvetaat Kõu, kellel ei olnud ühtegi sõpra. Kord läks ta pilveriigi kuninga jutule. Ta ütles, et ta tahaks omale sõpra leida, aga kuningas vastas: "Mine otsi endale sõber maa pealt". Kuid kuningas teadis väga hästi, et see on võimatu.
Siis proovis pilv kuniga jutust hoolimata maa peale minna. Ta võttis kogu oma jõu kokku ja läks maale nii lähedale, et kohtas puud, kelle nimi oli Kadakas. Pilv rääkis talle oma mure ära. Kadakas ütles, et ta võiks olla tema sõber ja elada uduna ma peal. Pilv ütles, et see oleks hirmus tore, aga tal pole kahjuks nii palju jõudu. Pilv mõtles selle peale ja oli nii kurb, et hakkas nutma. Aga seepeale tuli Kadakal hea mõte- ta võib olla igavesti pilvretaadi sõber. Kui pilvetaat nutab, siis sajab vihma ja Kadakas saab juua. Pilvetaat oli kurb ja nuttis, et ta ei saanud päriselt Kadaka juurde jääda, aga pilvetaadi pisaratest saab Kadakas juua ja nii nad on koos. Sellepärast vihma sajabki.
Luukas
 |
Kuidas
jänes sai endale lühikese sabaotsa
Alguses
oli jänesel pikk saba. Isegi pikem ja uhkem kui rebasel. Rebane oli
väga kade. Ta tahtis midagi ette võtta, et tal oleks pikem ja uhkem
saba. Algul tahtis rebane lihtsalt jäneselt saba otsast murda, kuid
see ei õnnestunud. Siis mõtles ta, et kutsub jänese teed jooma ja
siis kuidagi sabaotsa põlevasse koldesse sokutada. Jänes oli väga
üllatunud, kui rebane teda külla kutsus. Õhtul läkski jänes
rebase juurde. Nad jõid teed ja siis ütles rebane, et mingu jänes
istugu sinna kolde juurde ja et rebane jutustavat ühe loo. Jänes
läkski kolde juurde. Seal süttis jänese saba ja põles ära, aga
väike ots jäi alles. Nii saigi jänes lühikese saba.
Ruuben
Rahavaras ehk kuidas tekkisid pangad
Oli selline aeg, kus varastest ei teatudki, sest keegi ei varastanud. Aga siis oli üks mees, kes oli väga vaene. Ta mõtles, et võiks raha teiste käest ära võtta. Sellega oli üks probleem. Ta ei teadnud, mis selle nimi on, kui ta raha võtab. Ta mõtles ja mõtles ja mõtleski välja, et selle nimi on varastamine. Ja siis läks ta öösel rikka inimese juurde ja võttis sealt palju raha ning läks koju tagasi. Järgmisel päeval läks ta Vabaduse väljakule ja hüüdis kõvasti:"Ma varastasin! Ma varastasin!" Teised küsisid, mis see varastamine on? Mees vastas, et see on see, kui sa teistelt asju ära võtad. Sellest ajast peale on ustel lukud ja leiutati pank ja vangla. See mees pandi vangi ja sellest ajast on vargaid rohkem kui üks.
Juljus
 |
Miks kuu nii kaugel on?
Ükskord ammusel ajal oli nii, et kuu oli tehtud juustust. Ta oli maale nii lähedal, et sinna sai redeliga ronida. Kõik inimesed käisid kuu pealt juustu toomas, kui neil isu peale tuli. See oli kõige parim juust ja väga maitsev. Aga ükskord tuli hiir ja ronis redelist üles ning maitses juustu. Juust oli nii maitsev! Ta kutsus kõik maailma hiired juustu sööma. Koos närisid nad kuu auguliseks. Kui Kalevipoeg tuli juustu tahtma, siis nägi ta, mis on juhtunud. Ta vihastas väga. Võttis kuu ja viskas selle kõrgele õhku. Kuu lendas nii kaugele, et sattus Maa orbiidile. Meteoriidid ja muud kosmose kivid kleepunud juustu külge ja nii tekkiski selline kuu, mida me näeme.
Henri Johannes
 |
Kuidas Munamägi tekkis
Palju aega tagasi elas üks talupere, kellel oli nii palju raha, et ainult hani osta. Hani oli väga nõudlik toidu suhtes, aga ta munes väga palju mune. Ta kasvas niiiii suureks nagu üks hiiglane ja tammus kõikide majad sodiks. Lõpuks munes ta hiigelmuna. Et muna kaitsta, siis pani ta munale kaitseks ümber mulda, majajuppe, trosse, plaate, kõike, mida oli võimalik panna. Lõpuks oli kõik võimalik muna peal. Inimesed mõtlesid, et seda võiks nimetada Munamäeks, mida see ju oligi, sest nad ei teadnud, et muna oli seal all. Nad viskasid selle künka peale veel sada tonni mulda. Nüüd oli muna mägi kaetud hoopis mullaga. Nii tekkiski Munamägi.
Johannes
 |
Kuidas jänesepoeg sai pikad kõrvad
Ühes väikeses urus elas jänesepoeg koos oma emaga. Jänesepoeg tahtis juba pikki kõrvu nagu tema emagi kannab pikki kõrvu. Jänesepoeg, kelle nimi oli Paul, küsis emalt, et miks temal ei ole pikki kõrvu. Ema vastas, et Paul on veel liiga väike, et pikki kõrvu kanda. Paul läks magama. Hommikul ärgates nägi ta, et temaga on midagi juhtunud. Ta katsus oma kõrvu. Aga nüüd tundis ta oma käpaga, et tal olid pikad kõrvad. Ta oli jäänud tukkuma võluvoodisse.
Min-Ho
 |
Miks on kuldnokal kuldne nokk
Kunagi ammu elas ühes toredas kuningriigis võlur nimega Hans. Talle väga meeldis aidata inimesi. Nad olid tänulikud ja maksid talle hea eest kullaga. Võluril ei olnud valikut, kui võtta kuld vastu. Natukese aja pärast hakkas talle kuld nii meeldima, et ta ei lubanud kellelgi oma kulda näppida. Samas kuningriigis elasid mustnokad. Üks tavaline mustnokk otsustas, et varastab võlur Hansult ühe kullatüki ära. Ta läks võluri lossi, kus ta sai igalt poolt sisse ja leidis kulla. Ta toppis noka kullakasti sisse ja jäi nokaga kinni. Natukese aja pärast jõudis peremees koju. Võlur ei saanud algul aru, mis toimub, sest kõik oli nagu alati. Sisemine tunne ütles talle, et midagi on lahti. Ta otsustas majas teha ringi, et uurida, kas kõik tema kuld on alles. Jalutas ühest toast teise ja lõpuks ta märkas, et ühe kullakasti peal midagi liigub. Võlur Hans läks lähemale ja avastas, et üks mustnokk on nokkapidi kullakasti kinni jäänud. Ta otsustas, et laseb mustnoka lahti, aga karistuseks võlub talle kuldse noka. Sellest ajast alates kutsutakse mustnokki kuldnokkadeks.
Arian
 |
Pildid võetud järgmistelt aadressidelt:
http://www.eoy.ee/ranne/assets/images/birds/icons/kuldnokk_vana_Katrin_Seervald.png
|
http://papunet.net/sites/papunet.net/files/kuvapankki/raha_2.jpng
|
http://www.inwestycje.elblag.pl/uploaded/firm/size-1024x500_pelikan_maskotka_2_3d_1443412556.jpg
http://top24.ee/6926-thickbox_default/haalitsev-ja-liigutav-janeseke.jpg
http://2012.tuleoue.ee/pildid/04-munad.jpg
http://g2.nh.ee/images/pix/file24014847_juust.jpg
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/3maahoid/pildid/pilv
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/6sihid/images/3-6-13-1_2.jpg
|
esmaspäev, 18. jaanuar 2016
Kuidas see "Kevades" oli... Kui Arno isaga koolimajja jõudis... parafraseeriks nii... kui õpetaja uiskudega jääle jõudis, olid poisid juba kohvikus :D
Tegelikult jagus rõõmu nii jääle kui ka kohvikusse.
Järgmine kord juba broneeritud!!!
Tellimine:
Postitused (Atom)