Kes ma olen?
Ma istun laua taga, minu ees on valge paber ja käes pastakas. Ma arvan, et ma olen Villem Jehe, kes õpib neljandas klassis ja on suur jalkafänn.
Aga mis siis, kui ma eksin?
Äkki ma olen Peeter Sild, kes käib üheteistkümnendas klassis ja on hoopis suur korvpallisõber? Kes teab?
Aga võibolla olen ma tulnukas? Sest rohelised mehikesed on meie jaoks tulnukad, aga nende endi arust on nad ju täiesti tavalised. Mina tunnen ennast tavalisena, järelikult olengi tulnukas.
Äkki olen ma üks väike sipelgas? Võibaolla on kuskil siis lähedal pirakad hiiglased ja mina olen nende jaoks peaaegu nähtamatu puru?
Aga mis siis, kui ma olen sai, kes kogu aeg vaikselt kerkib ja siis ahjust välja võetakse ning ära süüakse? Õnneks pole seda veel juhtunud. Aga äkki ikka on? Kui mind ahju pandi, siis pidi mind keegi ära sööma ja praegu viibin ma kellegi kõhus.
Võibaolla olen ma mõte kellegi peas? Ja kõik minu tegevused ja juhtumised on tema välja mõeldud. Näiteks, kui ma plaanin minna sõpradega jalkat mängima, siis ei ole see minu idee, vaid hoopis tema oma.
Aga, mis siis, kui ma olen mitte keegi? Äkki polegi midagi olemas? Ma lihtsalt kujutan kõike seda endale ette.
Igal juhul meeldib mulle kõik nii nagu on. Ma olen Villem Jehe, kes õpib neljandas klassis ja on suur jalkafänn. Ma ei ole päris kindlasti Peeter Sild, kes käib üheteistkümnendas klassis ja fännab korvpalli.
