KUI
MA OLEKSIN POSTKAST...
- siis ma sööksin ajalehti ja muud jama, aga mulle maitsevad ajalehed kõige, kõige rohkem. (Kaur)
- Siis ma tahaksin olla sõbra postkast. (Georg Pärtel)
- siis ma ootaksin väga postiljoni, sest saaksin vahetevahel ajakirju lugeda .(Villem)
- siis ma ootan kirju, sest mul on igav ja siis ootan, et kiri minu seest välja võetaks. (Juljus)
- siis ma ootaks, et tuleks keegi ja paneks minu sisse kirja, sest mul on niiiii igav, ma olen niii üksinda. Ma olen üks tähtsusetu valge postkast. Ma pole ei inimene ega loom. (Jaan)
- siis oleks väga hea olla .(Benjamin)
- siis ma oleksin punane postkast ja ootaks kirju. (Henri Johannes)
- siis ootaksin palju kirju. Ma ei jaksaks oodata, sest postiljon ei käi tihti. Mulle ei meeldiks olla postkast! (Mart)
- siis ma tahan, et minu sisse kirju tuleks ja ka postkaarte. Ma olen seitsmeaastane postkast ja ma olen rohelist värvi. (Luukas)
- Siis ma elaksin Aafrikas ja mu sisse pandi täna palju kirju. (Tristan)
- siis mu sees oleks palju posti. Ma oleks sinist värvi ja ripuks aia küljes. (Märten)
- siis ma ootaks postiljoni. Ta paneb mulle kirjad sisse. Ma olen sinist värvi. Ma magan. Ja ma vaatan, küll kassid on armsad! (Oskar)
- siis tuleb postimees ja paneb minu sisse ajalehe, siis tuleb proua ja võtab minu seest ajalehe. (Valter)
- siis minust kõnnitakse mööda. Keegi ei pane mu sisse kirju. Äkki üks väike poiss tuleb ja tal on kiri käes. Ta kõndiski minust mööda, aga siis ta nägi mind ja jooksis mu juurde. Ta pani kirja posti! (Ruuben)
- siis ma tahan, et minu sisse pannakse väga palju postkaarte. (Johannes)
- siis ma teaks, et Jaanile saadeti kiri. (Mikk)
- siis ma mõtleks, et miks keegi kirju ei too. Tuligi kiri! Tore! (Georg Jakob)
