Kuidas meie kool sündis
Ühel päeval kui Kersti Nigesen sõitis hobusega vanalinnas, nägi ta suurt tühja ala. Ta läks õhtul koju ja mõtles, mida selle alaga teha, sest see oli talle pärandatud. Ta läks järgmisel päeval tagasi vanalinna ja nägi tee peal paljusid enda sõpru. Tema sõbrad ütlesid talle, et nad on kõik õppinud õpetajaks, aga keegi ei võta neid tööle. Kersti Nigesen oli väga tark ja hooliv. Ta mõtles, et kas ta saaks ise kooli rajada. Ta rääkis õhtul oma mehe Alar Saarega, et võiks kooli rajada. Järgmisel päeval helistas Kersti oma sõpradele ja pakkus neile koolis tööd, mida ta kavatses rajada. Ja nad rajasid kõik koos ühe kooli. Kuhu tuli kaks tuhat last õppima. Kõigile meeldis see kool. Alar Saarest tuli põhikooli direktor. Anu Johansonist tuli kunstimaja direktor ja Karin Veissmannist tuli Muusikamaja direktor.
Palju õnne kool!
Oled hea kool!
Kool on lahe ja hariv!
Sa oled vana ja auline!
Toredat juubelit!
Ära hävine!
Jää edasi ja jää meile igavesti truuks!
Sa annad meile tarkust elu lõpuni!
See kool jääb igavesti meelde!
Jumal kaitse seda kooli!
Õpetajad jäävad meile igavesti meelde!
Juhata meid õigele teele!
Mina kingin oma koolile tarkust, rõõmu, uue arvutiklassi, huvi, inspiratsiooni, lahedad tunnid, normaalsemaid poisse, Igorit ka tüdrukutele, uut printerit, rõõmsaid õpetajaid, rõõmsaid lapsi, rohkem matku, suuremat koolihoovi, rohkem õuetunde, rohkem e-tunde, ajalugu ja keemiat algklassidesse!
Palju õnne VHK!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar