Ekskursioon Palmse mõisa

Kes tähelepanelikult kuulas, sai nii mõndagi teada Palmse mõisa kui ka erinevate kummituste kohta. Lühidalt: esmalt kuulus mõis kloostri valduste alla 1210-1510. Alates aastast 1522 kuulus mõis perekond Metztackenitele. 1677-1923 kuulus mõis perekond von de Pahlenitele. Väga kaunis hoone on soliidses eas Härrastemaja, mille ehitamisaeg jäi aastasse 1785.  Meile näidati ja räägiti erinevaid vahvaid lugusi. Tolleaegse kapisuuruse mp3-e nägime ära, mis täitsa mängis muusikat. Ööpotil sai istuda. Riideid uurida ja kuulda lugu, et naistel oli tollal kohe eriti raske, sest mitu kilo riideid oli seljas, seelikud toetusid traatidest raamidele, seega istuda ei saanud, Meeste turvised ja raudrüüd olid väga rasked, üle 30 kilo. Pidid ikka tugevad mehed olema, eriti kui majajuht rääkis, et mehed olid minupikkused.  Käisime ka palmimajas, kus leidsime nii sidrunipuu kui ananassitaime. Eriti põnev koht poistele oli sepikoda, kus vahva sepp meile nugade heitmist demonstreeris ja poisid ise ka nuge loopida said. Ja oli võimalus kohtuda vaimudega kummitustehoones, kus vaim Betsy isiklikult külla tuli. Uksed läksid lukku, klaasid kukkusid ümber, raamatud süttisid põlema, sest Betsy käis ringi...
Meie majasaatja rääkis loo, et ühes mõisas pidi käima käed taskus, sest vaimud võisid käest hammustada ja see inimene, keda oli hammustatud, jäi raskesti haigeks ja suri... Iseenesest liikusid nii mõnegi poisi käed sügavale taskutesse.
Pärast päikesevalguse käes oli muidugi julgem vaime mängida ja nii tulid poisid mulle oma puretud käsi näitama.
Ühine söömine oli meil Altja kõrtsis, kus maitses pikkpoiss ja ahjukartul ülihää. Lisaks veel karask, leib ja soolvees või. Njämm! Poisid sõid hoolega, kõhud olidki juba tühjad.
Pärast sai kiigeplatsil nii kiikuda kui palli taguda. Ilm oli ilus, tuju oli kõigil hea. Mis veel tahta. Aitäh, poisid, vahvad olite!